TOMATI KASVATUSJUHIS

Tomati võib ise seemnest külvata ja ette kasvatada või soetada istutamiseks juba taimena. Tomatitaime kujundatakse kogu kasvuperioodi vältel: sõltuvalt kasvutüübist eemaldatakse külgvõsud ja taime alumised lehed. Kasvutüübi järgi jaotatakse sordid kahte rühma: determinantsed ehk piiratud kasvuga ja indeterminantsed ehk piiramatu kasvuga. Madalakasvulised determinantsed sordid sobivad avamaale. Indeterminantseid sorte kasvatatakse pigem kasvuhoones.

Teiseks tomatitaimede rühmitamise aluseks on vilja suurus.

• Lihatomatid on tavaliselt suureviljalised tomatid, mille viljaliha osakaal on väga suur, kuid mahla ja seemneid vähe. Tomatid on mahedamaitselised ja magusapoolsed ning sobivad suurepäraselt võileivakatteks, aga ka niisama söömiseks. Lihatomatid on väga mitmekesise kuju ja värvusega, sageli on viljad südamekujulised või lapikümarad.
• Kirsstomatid on väiksed ja ümarad, mahlarohked ja väiksema viljaliha osakaaluga. Kirsstomatid on maitseküllased ning tihti magusamad kui teiste sordirühmade viljad.
• Salatitomatid on kasutuse poolest universaalsed tomatid, võileivakatteks sobivad nad suurema mahlasuse tõttu vähem kui näiteks lihatomatid.

Erineva vilja suurusega tomateid on veel.

Tomatid vajavad maitsva ja suure saagi saamiseks küllaldaselt tasakaalustatud väetamist ja korralikku kastmist.

Veebruar-aprill – TAIMEDE ETTEKASVATAMINE

Võid osta tomatid taimena või kasvatada taimed toas seemnest ise ette.

KÜLVAMINE

• Kui kasvatad tomateid seemnest, siis külva tomatiseemned potti või muusse anumasse paarisentimeetriste vahedega.
• Täida pott niiske mullaga (sobib kaupluses saada olev külvimuld) ja pista seemned umbes ühe sentimeetri sügavusele. Tomatiseemned on pisikesed ja külvamise lihtsustamiseks võib kasutada näiteks pliiatsit.
• Kata seemned mullaga, idanemise soodustamiseks võid anuma ka kilega katta. Valgus ei ole idanemiseks oluline. Tähtsam on soojus, mis võiks jääda 18-20 kraadi juurde.
• Hoia külv niiskena. Kui esimesed taimed on tärkamas, võta kile ära ja vii anum valgesse kohta.

PIKEERIMINE

• Seemned idanevad umbes pooleteise kuni kahe nädalaga. Tärganud taime esimesed kaks lehte on idulehed. Nende vahelt hakkavad kasvama pärislehed. Kui idulehed on saavutanud horisontaalse asendi ja esimene pärisleht paistab, on õige aeg taimed eraldi pottidesse istutada.
• Nüüd võid pottides kasutada spetsiaalset tomati kasvumulda. Kergita taimeke pulga abil mullast välja, hoides teise käega idulehtedest kinni. Tee pulgaga uue poti mulda väike auk ja istuta taimeke sinna kuni idulehtedeni. Tomatil on soovitatav peajuure otsa ka pisut kärpida, maksimaalselt kuni 1/3.
• Kui enne võisid kõik tomatitaimed tärgata külvinõus koos, siis potti istutatakse nad tavaliselt ühekaupa. Peale pikeerimist sobib kasvukohaks võimalikult valge aknalaud.

TAIMEDE EEST HOOLITSEMINE

• Taimi tuleb korrapäraselt kasta ja mõne nädala pärast ka väetada.
• Taimed sirutavad end valguse poole. Viltu kasvamise vältimiseks pööra potte.
• Kui taimed juba liiga pikaks sirguvad, aga sa ei saa neid veel kasvuhoonesse istutada, võid nad istutada suuremasse potti.
• Enne kasvuhoonesse istutamist on hea potitaimi kasvuhoones 10 päeva vältel karastada, nii kohanevad nad paremini uute tingimustega.

Taimede istutamine kasvuhoonesse – MAI

• Kasvuhoonesse istutatakse tomatid maikuus.
• Õige vahekaugus tomatitaimede istutamisel on umbes 40 cm. Tihedama istutuse korral hakkavad taimed üksteist varjama ja saak jääb väiksemaks.
• Tomatitaimed istutatakse umbes 5 cm sügavamale kui nad potis kasvasid. Istutusauku pane komposti, kanakakat ja tomativäetist. Kasta korralikult.
• Kui tomatitaimed olid aknal kasvades väga välja veninud, saab nad istutada ka poolviltu mulda tehtud väikesesse kraavikesse, juureosa madalamal, näpistades mulda jääval taimeosal lehed ära – taimed hakkavad mullas kasvatama lisajuuri.

Kasvuperiood ja viljade valmimine – MAI-SEPTEMBER

• Istutatud taimed peaks toestama nööriga kohe, kui taim hakkab viltu vajuma, harilikult peale esimeste õite ilmumist.
• Kasta kasvuhoones tomateid pigem harva, aga siis korralikult, et juurestik ei jääks pinnapealseks. Jahedal ajal kasta kord nädalas, kuumal ajal kaks-kolm korda. Väeta 2x kuus kasvuperioodi jooksul.
• Näpista kord nädalas ära liigsed külgvõrsed, et tomat viljuks paremini ja taime oleks lihtsam toestada. Taimele on soovitav jätta 1-2 haru, mis kõrgusse kasvavad. Ka alumised lehed eemaldatakse kuni esimese õisikuvarreni.
• Kui juulikuus on viljad juba suuremad, tuleks eemaldada ka lehti, mis vilju päikese eest varjavad – kas see on kobarate vahel olev alumine või ülemine leht, ei ole vahet. Ühe korraga on soovitatav eemaldada ühelt taimelt maksimaalselt 2-3 lehte. Üldiselt võib lehtede ja võrsete eemaldamisel olla üsna julge. Taim peaks olema piisavalt hõre, et valgus jõuaks viljadeni, aga fotosüntees siiski lehtede kaudu toimiks. Tomat ei armasta tuuletõmmet, samas loob hilissügisene niiske aeg soodsa keskkonna mädanike tekkeks. Pigem olgu suve lõpus ja sügisperioodil õhk alati jahedam ja kuivem, kui niiskem ja soojem.

Hooaja lõpp – SEPTEMBER

• Jälgi kasvuhoonet ja korja ära ning hävita haigustunnustega lehed ja viljad.
• Kui temperatuur langeb alla 10 kraadi, ei kasva tomat enam. Korja valminud tomatid ära koos viljavarrega või lõika koos kobaraga.
• Korja ära ka rohelised tomatid ja pane need tuppa järelvalmima.
• Hoia tomateid kuivas, pimedas ja õhurikkas ruumis korvis või kastis ühes reas.