Lisatulu teenimise võimalsued vahekultuuride kasvatamise kaudu. Kuidas väärtuslikke toiteelemente mulda siduda ja neid seal hoida? Vahekultuuride kasvatamine praktikute pilgu läbi.
Lisatulu teenimise võimalsued vahekultuuride kasvatamise kaudu. Kuidas väärtuslikke toiteelemente mulda siduda ja neid seal hoida? Vahekultuuride kasvatamine praktikute pilgu läbi.
Kas talirapsi ja talirüpsi varist kasvama jättes ei soodustata nuutri tekkimise ohtu?
Kui on teada, et põldudel esineb nuutrit ning ka raps/rüps on külvikorras tihe külaline, siis tuleb tõesti suhtuda ettevaatlikkusega ristõieliste vahekultuuride kasvatamisse. Eriti oluline on see happelistel muldadel, sest neis muldades on nuutri levik intensiivsem. Nuutri levikut aitab piirata happeliste muldade lupjamine. Õnneks on ka palju mitte-ristõielisi kultuure, mida vahekultuuridena kasvatada, kui esineb nuutriprobleem.
Kuidas väetusplaani arvutada peale vahekultuuri?
Vahekultuuri on üsna keeruline otseselt väetusplaani sisse arvestada. See, palju toitaineid vahekultuur seob, sõltub väga palju kasvatatavatest liikidest ja biomassi suurusest. Ja meil on ka väga raske hinnata, kui kiiresti vahekultuur neid toitaineid järgnevatele kultuuridele vabastab. See protsess sõltub väga paljudest teguritest (kas ja kuidas on vahekultuur mulda viidud, mullatemperatuurist, mikroorganismide aktiivsusest mullas, sademete hulgast, kasvatatavatest kultuuridest, kaua kultuuril kasvada laseme enne hävitamist jne). Küll aga saame arvestada seda, et vahekultuur hoiab toitained, mis muidu võivad mullaveega/sademetega liikuda sügavamatesse kihtidesse, mulla ülemistes kihtides, kus taimed neid kasutada saavad.
Kahjuks ei ole ka Eestis läbi viidud katseid selle kohta, kui kiirelt ja kui palju järelkultuur toitaineid vahekultuuri biomassist erinevates tingimustes omastab. Näiteks lämmastiku puhul sõltub selle vabanemise kiirus ja kogus ka lagundatava materjali C:N suhtest. Osa lämmastikku kasutavad mikroorganismid ka oma elutegevuseks ära.
Seega jääme ootama, et Eestis tehtaks katseid selle kohta. Ja kindlasti julgustaksime ka tootjaid oma põldudel oma tingimustes ise katsetama.
Vahekultuurid, kui kultuurina on kindlasti kasulikud, samuti põldu hoidvad. Aga kitsaskoht on nt tatra/sinepi, mõne muu vahekultuuri turustamisel.
Sellisel juhul pole tegu vahekultuuriga, vaid rahakultuuriga. Vahekultuuri me ei korista ning ei turusta vaid see jääb põllule.
Ristõielised vahekultuurid? Kas on nuutri kandjaks või ei ole?
Ristõielised vahekultuurid on tõesti nuutri kandjaks. See tähendab, et kui Teie põldudel esineb nuutrit, siis võiks pigem vältida ristõieliste vahekultuuride kasvatamist. Õnneks on võimalik kasvatada palju mitte-ristõielisi vahekultuure.