Lumiseen

Lumiseen (Monographella nivalis)

Seenhaigus kõrreliste talvitumisel. Haigustekitajad säilivad mullas ja taimejäänustel aastaid eluvõimelisena.

KAHJUSTUS

  • Vastu maapinda on näha kuivanud taimede laigud, mis on kaetud kollakasvalge või heleroosa kirmega.
  • Kahjustus on eriti hästi näha kohe peale lume sulamist. Taimed on kaetud valge või roosaka seeneniidistikuga, mis meenutab ämblikuvõrku.
  • Haigustekitaja nakatab esmalt vanemaid lehti ja liigub edasi noorematele.
  • Kirme kaob päikeselise ja tuulise ilmaga.
  • Kuivanud lehtedele võivad ilmuda ka mustjaspruunid seente poolsuletud viljakehad ehk periteetsiumid.
  • Nakatunud taimed kärbuvad ja ellu jäänud taimed on kidurad.
  • Esineb sageli koos tüfuloosiga.

LAHENDUS

  • Lumiseene kahjustuse korral on muru hoolduse ja soodsate kasvutingimuste puhul võimeline taastuma. Taastumisele aitab kaasa kevadine varajane riisumine ja väetamine kevadväetisega. Väiksematel kahjustunud aladel muru enamasti taastub.
  • Kahjustunud kohtadele võib puistata ka puutuhka, mis väetab ja hoiab ära seenhaiguste levikut. Tuhk vähendab pinnase happesust ehk pH-d, aluseline keskkond tõrjub seenhaiguste tekitajaid. Samuti väetab tuhk murutaimi mineraalainetega.
  • Seenhaigust võib soovi korral tõrjuda ka fungitsiidiga.
  • Seenkahjustusega taimejäänused on soovitatav hävitada või aiast ära viia, mitte kasutada kompostimisel. Puhastada ja desinfitseerida ka töövahendid haiguse leviku piiramiseks.
  • Ulatuslikemate kahjustuste puhul tuleb muru uuendada pinnasevahetusega ja seemet külvates.

ENNETAMINE

  • Lumiseene vältimiseks õhustada muru, riisuda kokku hävinud taimed ning väetada.
  • Soovitatav on niita vahetult enne talve tulekut.
  • Sügisväetamine hiljemalt augusti keskel, et suurendada talvekindlust.
  • Mitte kasutada liigse lämmastikusisaldusega väetist.
Lumiseen
Lumiseen
Lumiseen