Rapsiga või rapsita: tulevikuvalikud

Muutunud tingimused nõuavad uutmoodi lähenemist rapsikasvatuses. Kas me oleme Eestis läinud muutustega kaasa või jätkame vanaviisi?

Vastused seminaridel tekkinud küsimustele

Vaadates 2024. aasta kasvuperioodi, mis oleksid 2–3 asja, mida põllumehed oleksid pidanud tegema teisiti, et saavutada 3+ t/ha saak?

siklikult olen veendunud, et hilisem külviaeg (5-7 päeva hiljem) ja tugevam kasvureguleerimine (varajases 4-lehe staadiumis tugevama kasvuregulaatoriga (näiteks Caryx) ja teine reguleerimine 6-8 lehe staadiumis oleks vähendanud tugevat talvekahjustust.

Täna teame ka, et kevadel tugevate kasvuregulaatorite kasutamine külmade ilmade korral võivad nõrgemaid taimi mõjutada. Seda võiks pigem vältida ning kasutada lihtsamaid fungitsiide (tebukonasool näiteks). Kindlasti peaksid põllumehed varem kahjureid seirama. Mul on tunne, et esimene kahjuritõrje tehakse Balti riikides liiga hilja. Selle jaoks on oluline kollased püünised üles panna võimalikult vara.

Kas me saame mõjutada sügisel külgvõrsete arengut kasvuregulaatoritega?

Jah, saame. Selleks on vajalik esimene tugevam kasvureguleerimine (näiteks Caryxiga).  Teise kasvureguleerimise vajalikkus sõltub külviajast ning temperatuuridest. Lisaks parandab kohandatud külvisenorm  (veidi vähendatud norm, umbes 40 seemet/m²) üksiku taime elujõudu ja annab taimele rohkem ruumi, mis omakorda toob suurema tõenäosusega rohkem ja tugevamaid külgvõrseid. Kuid muidugi, kui me külvame liiga vara ja taimed jõuavad enne talve juba 1.100–1.200 °C-ni, siis on risk, et need külgvõrsed kaovad, kuna taim alustab vähendamisfaasi. Seetõttu on külviaeg ikkagi  tugevaks aluseks enne talve.

Milline taim toob rohkem saaki? 1. augustil külvatud ja väga hästi reguleeritud või hilisem külvamine 15. augustil ja samuti väga hea kasvureguleerimisega?

See on üsna hüpoteetiline küsimus ja sõltub paljudest teguritest nagu sügisene ilmastik, külvi kvaliteet, külvitingimused ja talve algus. Pikaajalise prognoosi põhjal näeme, et Eesti põllumeestele on oodata leebemaid (soojemaid) ja niiskemaid olusid, mis suurendavad taimede ülekasvamise riski enne talve, kui kasvatada elujõulisi TuYV vastupidavaid hübriide ja kasutada endisi kasvatustehnoloogiaid. Kui peaksin sellele vastama, siis ütleksin, et 7-l juhul 10-st annab hiljem külvatud raps suurema saagipotentsiaali või vähemalt kõrgema kasumlikkuse (võimalus vähendada kulusid kasvureguleerimisele, lämmastikule jne).

Sügisilm võib Eestis palju varieeruda – oktoobri keskpaiku võib juba lund olla. Kas te ikka soovitate hakata külvama augusti lõpus?

Lubage meenutada, et ma ei soovita hilist külvamist augusti lõpus. Soovitan kohandada individuaalset külviaega 5-7 päeva võrra ja hakata seda mõnel põllul katsetama. Me oleme veel õppimise teekonnal. Seetõttu ootame põnevusega piirkondlikke katsetulemusi Kuusikult, kus testime 3 meie portfellist pärit hübriidi hilisema külviaja sobivuse suhtes.

Kui kõrge peaks olema lämmastiku norm sügisel? P ja K tasemed? Mikrotoitained?

Meil on erinevad võimalused, kas kasutada enne külvamist N-P-K väetist, et tasakaalustada kõiki vajalikke makrotoitaineid või lisada lämmastikku ka pärast külvi, kui vajame kiiremat kasvu algust. Tavaliselt on meil lämmastiku norm umbes 30 kg N/ha, kuid näiteks Rootsis on meil lubatud normi tõsta kuni 60 kg’ni N/ha. Kuid pidage meeles, et selline tugev väetamine suurendab biomassi arengut enne talve. Selle tagajärjel peame oma rapsi reguleerima tugevamate (kallimate) kasvuregulaatoritega.  Fosfori puhul peaksime planeerima 20–40 kg P2O5 ja kaaliumiga umbes samade numbritega nagu lämmastik -> 60–120 kg K/ha. Boori puhul peaksime planeerima vähemalt 300 g/ha, jagatuna kaheks töötluseks.

Aga kas on vaja lämmastiku kasutamist hiljem külvatud rapsi puhul sügisel? Üldine lämmastiku kogus sügis+kevad, et saavutada 4 t/ha?

Lämmastiku kasutamise otsus sügisel sõltub külvitingimustest, mullast, külviajast, eelviljast ja teistest teguritest (näiteks orgaaniline väetamine). Tavaliselt näeme, et hiljem külvatud raps suudab talve üle elada ka ilma lämmastikuta. Viimastel aastatel oleme täheldanud, et täiendav seemnetöötlus Lumiposaga võib toetada taimiku arengut sügisel. Kokku peaksime planeerima 4 t/ha jaoks umbes 200 kg N/ha, kuid peame meeles pidama:

1. Eelvilja?
2. Orgaaniline väetamine?
3. Põllu seisund pärast talve?
4. Nmin tase pärast talve?
5. Saagitase viimastel aastatel?

Nende tegurite põhjal peame kohandama oma lämmastikutaset. Meie katsete põhjal näeme majanduslikku optimaalset normi 150 kg N/ha juures, kõrgem N-norm tavaliselt ei anna tugevamat saaki.

Taimede tihedus on ka tegur, miks meil kipub sügisel olema välja venimist. Kas peaksime külvitihendust vähendama? Nt 25 seemet m² kohta laia reavahega?

Traditsiooniliselt rääkisime 50 seemet/m² kohta. Kuid aretuse areng ja masinatega töötamine on muutnud meie rapsi kasvatamist viimastel aastatel. Kaasaegsed rapsihübriidid suudavad saavutada kõrgeid saakeka külvisenormiga 40 seemet/m², kui meil on hea külviettevalmistus, õiged sügisesed tingimused ja hea talvitumine. Laia reavahe puhul peab tõesti kohandama külvisenormi.. Soovitatav norm on 30-35 seemet/m². Alla 30 seemet/m² on üsna riskantne, kuna putukate-, limuste- ja talvekahjustused võivad tugevalt vähendada saagipotentsiaali.

Kevadine kasvureguleerimine – kas see teeb midagi head, kas on mingeid eeliseid?

Jah, loomulikult, kasvureguleerimine õiepungade faasis (BBCH 51–59) suudab ühtlustada taime pikkust ja kaunade asetust. Lisaks näeme mõju meie hübriidide lamandumiskindlusele. See võib mõnel juhul olla mõttekas:

1. Nõrgem hübriid madalama lamandumiskindlusega
2. Väga tihe taimik
3. Kõrge lämmastikuga väetamine

Aga olge ettevaatlik, milliseid tooteid kasutate, paljudel juhtudel viivad tugevad kasvuregulaatorid täiendava taime stressini (madalam saak!?), eriti kui taimik kannatab juba ilmastikustressi (öökülmad, põud) all.

Mis on optimaalne külviaeg Eestis?

Seda küsimust ei saa üheselt vastata. See sõltub paljudest teguritest (eelvili, sügisene temperatuur, sort, mullastik, mullaharimine jne). Parim oleks, kui meil oleks temperatuuride andmebaas viimase 3-5 aasta kohta. Selle andmebaasi põhjal saame alustada sügisese temperatuuri kõvera kontrollimist. Punktist, kus päevane keskmine temperatuur langeb alla +4 °C, saame arvutada tagasi, kuni jõuame 1000 °C-ni. See kuupäev oleks meie optimaalne kuupäev.

Mis on teie arvamus kaaliumiga väetamise ajastamisest: kas see peaks olema antud sügisel või kevadel?

Rootsis 2024. aasta Rapsmästareni (rahvusvaheline konkurss kõige kõrgema õlikoguse saamiseks) kogemuse põhjal teame, et kaaliumi väetamise mõju sügisel on suurem kui kevadel. Nagu juba mainitud küsimuses 5, soovitatakse 60–120 kg K/ha.

Kas teil on kogemusi kaaskultuuridega (companion cropping)? Kui jah, siis milliseid liike kasutada?

Kahjuks ei ole mul isiklikke kogemusi kaaskultuuridega. Alles paar aastat tagasi testisime erinevaid kaaskultuuride strateegiaid meie rapsi katsetes, kuid see ei toiminud hästi. Me ei suutnud rapsi ja kaaskultuure parimal viisil rajada, sest nende optimaalsed külviajad olid erinevad.